Maksuamet: variisiku kasutamine ei vähenda eksjuhtide vastutust

Seoses varifirma ning firmadematja kasutamisega Rain Rosimannuse ja tema äripartneri Erki Siitani ettevõttes küsisime maksuametist laiemat selgitust, kuidas võlausaldaja end kaitsta saab, kui avastab võlgniku juures ühel hetkel eest varifirma või likvideerija.

„Ilmselgelt ei ole äritegevuses võlausaldajate huvide kahjustamise eesmärgil skeemitamine ausat konkurentsi toetav ja annab ebaausale ettevõtjale eelise,“ nentis Jansen-Uueda.

Avaldame järgnevalt Jansen-Uueda kommentaari varifirmade ja -isikute ning firmadematjate kasutamise kohta probleemsetes firmades.

Äriühingu ostmisega muutub selle äriühingu omanikering, aga võlanõue jääb kehtima sama äriühingu vastu. Erisused tulevad näiteks äriühingute ühinemisest ja jagunemisest, kus ühendatav äriühing kuulub kustutamisele ja võlakohustus liigub ühendavale äriühingule. Sellisel juhul tekib uus võlgnik.

Äriseadustikus ja võlaõigusseaduses on erinevaid lahendusi võlausaldajale, kes omab nõuet ümberkujundatava või siis omanikeringi muutva äriühingu vastu. Mõistagi oleneb selle võlausaldaja positsioon sellest, kus asub võlgnikuks oleva isiku vara ja kas võlausaldajale on teada võlgniku asukoht, seda just oma tegevuse välisriiki üle viinud võlglase puhul. Täitemenetluse seadustiku alusel teeb kohtutäitur täitetoiminguid ainult Eestis ja mujal toimuv täitemenetlus käib teise riigi õiguse järgi. Välisriigis võlanõude aluseks oleva täitedokumendi täitmisel aitab justiitsministeerium rahvusvahelise õigusabi talitus.  

Omanikevahetus võib olla tagasivõetav

Omanikevahetus ei lõpeta pankrotiavalduse läbivaatamist ega välista pankroti väljakuulutamist. Kui aga äriühingu suhtes on juba välja kuulutatud pankrot või määratud ajutine haldur, on võimalik tehingute tegemine vaid pankrotihalduri nõusolekul. Kui võõrandamine toimub enne ajutise halduri määramist, on selline tehing teatud tingimustel tagasivõidetav, mh kui tehinguga on kahjustatud võlausaldajate huve.

Pankrotiavalduse esitamise järel omanikeringi muutva võlgniku puhul tuleb hinnata võimalikku äriühingu varade võõrandamise tõenäosust enne pankroti väljakuulutamist ja seda, kas juhatuse liige on kättesaadav. Selliste võõrandamistehingute tagasivõitmiseks läbiviidav kohtumenetlus võib hiljem olla raskendatud. Kui äriühing on varatuks tehtud, ei ole võlgnikul vahendeid, mille arvel võlausaldaja nõuet täita, ja selline menetlus lõpeb varem või hiljem raugemisega.

Maksuhaldur on juba pea kümme aastat edukalt praktiseerinud haldusmenetluses juhatuse liikmete vastutusele võtmist ja seda just nende juhatuse liikmete osas, kes äriühingu maksuvõla on põhjustanud. Variisikute määramine võlgnikuks oleva äriühingu etteotsa ei välista ega vähenda endiste juhatuse liikmete vastutust.

Vastutusele võetud sadu isikuid

Detsembri alguse seisuga oleme alates 2007. aastast vastutusmenetluse läbi vastutusele võtnud üle 440 isiku, neist 80 tänavu. Ka eraõiguslikul võlausaldajal on võimalik pöörduda oma nõudega juhtorgani liikmete vastu, seda siis näiteks läbi tsiviilkohtumenetluse kahjunõuet põhistades või teatud tingimustel ka hagiavaldusega ettevõtte ülemineku tuvastamiseks.

Ilmselgelt aga ei ole äritegevuses võlausaldajate huvide kahjustamise eesmärgil skeemitamine ausat konkurentsi toetav ja annab ebaausale ettevõtjale eelise. Lisaks riigi maksutulude kokkukogumisele on meie igapäevane töö suunatud olulises osas just sellise ebaausa majandustegevuse osakaalu vähendamisele, et toetada ausaid Eesti ettevõtjaid ja luua parem majandusruum.